Полет над Нарвой Flight above the city of Narva.


Irina Happy Birdhay in Narva. Skydiving.


Puhka Eestis - Narva Bike 2009.wmv

Esmaspäev, 3. mai

Kell 10.00 Osakonnajuhatajate nõupidamine. Juhatab maavanem Riho Breivel.. Toimumiskoht: MV II korruse nõupidamiste ruum. Lisainfo: 3321201

Kell 11.00 Urmas Majajääs osaleb Eesti Energia Enefit 280 õlitehase nurgakiviüritusel. Toimumiskoht: Auvere. Lisainfo: +372 71 52220

Kell 14.00 arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Indrek Narusk osaleb Via Hanseatica projekti maakondlikul nõupidamisel. Toimumiskoht: IVEK. Lisainfo: 33 21261


Teisipäev, 4. mai

Kell 10.00 Maavalitsuse ametnikud osalevad matemaatika riigieksamil välisvaatlejatena. Toimumiskoht: maakonna koolid. Lisainfo: Marika Käi tel.33 70 108

Kell 13.00 arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Indrek Narusk viib läbi Kohaliku omaalgatuse programmi hindamiskomisjoni koosoleku . Toimumiskoht: Ida-Viru Maavalitsus. Lisainfo: 33 21261


Kolmapäev, 5. mai

Arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Indrek Narusk osaleb Via Hanseatica projekti rahvusvahelisel nõupidamisel . Toimumiskoht: Valga Maavalitsus. Lisainfo: 33 21261

Kell 11.00 Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Jane Koppel osaleb noorsootöö spetsialistide infopäeval. Toimumiskoht: Eesti Noorsootöö Keskus, Tallinn. Lisainfo: Jane Koppel 332 1238


Reede, 7. mai

Kell 10.30 arengu-ja planeeringuosakonna peaspetsialistid Tiit Toos ja Galina Paaps osalevad tehnilise infrastruktuuri teemaplaneeringu juhtrühma nõupidamisel. Toimumiskoht: Siseministeerium. Lisainfo: 33 21263

Kell 11.00 Toimub Ida-Viru maakonna Avatud Noortekeskuste projektikomisjoni koosolek. Toimumiskoht: Ida-Viru Maavalitsus. Lisainfo: Jane Koppel 332 1238


Laupäev, 8. mai

Kell 10.00 Maavalitsuse ametnikud osalevad inglise keele riigieksamil. Toimumiskoht: maakonna koolid. Lisainfo: Marika Käi tel 33 70 108

Rahandusministeeriumis 28. aprillil kogunenud eurole ülemineku asjatundjate komisjon täpsustas hindade ja tasude kahes vääringus avaldamise nõudeid.

Komisjoni esimehe Tea Varraku sõnul täpsustab eurole ülemineku plaan oluliselt eurole ülemineku seaduses toodud üldiseid põhimõtteid.

"Näiteks aasta jooksul hindade nii kroonides kui ka eurodes näitamine on oluline abivahend nii elanikkonna uue vääringuga harjutamiseks kui ka põhjendamatu hinnatõusu ärahoidmiseks," ütles Varrak.

Rahandusministeeriumi teatel toimub kehtiva eurole ülemineku plaani järgi hindade kahes vääringus näitamine aasta jooksul alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. Nõue hakkab kehtima kõigile kauplejatele sõltumata nende õiguslikust vormist, sealhulgas ka avalikus sektoris.

Teise teemana arutas komisjon eurokommunikatsiooni ja euro kasutuselevõtu praktilistest aspektidest teavitamist. Lisaks ametlikule euroveebile (euro.eesti.ee) on valmimas ettevõtetele mõeldud eesti- ja venekeelne teatmik ning toimuvad konverentsid ja seminarid kõigis maakondades.

Kõigi erineva infovajadusega sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse erinevaid kanaleid alates otsepostitusest ja lõpetades telereklaamidega.

Euro kasutuselevõtuks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmist hindavad praegu nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank, kes avaldavad oma raportid 12. mail.

Varraku sõnul tõdeti komisjonis, et tehniliste ettevalmistustega ei ole paljudes valdkondades ametlike otsuste saabumiseni võimalik oodata.

"Näiteks oleme juba pööranud suurt tähelepanu riigiasutuste infosüsteemide õigeaegsele valmisolekule ning edaspidi soovime tihedamalt jälgida ettevalmistusi ka kohalike omavalitsuste tasandil," lausus ta.


29.04.2010
www.riigikantselei.ee/euroopa

Esmaspäeval, 3.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama ootame oma suurimat sihtrühma - ligi 16 000 maakasutajat ja loomapidajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel igal aastal põllumajandustootmise edendamiseks välja makstakse. Tänavu esitatavate taotluste rahuldamiseks on raha ligi kaks miljardit krooni.

Päris uusi meetmeid tänavu ei rakendu. Lisaks hektaripõhistele toetustele on kaks toetust otseselt seotud loomadega, samuti toetatakse mahepõllumajanduslikku loomapidamist. Tänavu saab järgmiseid toetusi:
- ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
- Maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 meetmeist jätkub mõni viieaastase kohustuse-perioodiga toetus nagu mahetoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus ja ohustatud tõugu loomade toetus;
- MAK 2007-2013 meetmetel on omaette kohustuste-periood: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikke keskkonnatoetusi on viis liiki: keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ’Sangaste’ talirukki kasvatamiseks.

"Taotlejatel tuleks kindlasti tutvuda kõigi soovitud toetuste taotlemistingimustega ning kohustustega, mida endale seoses toetuse saamisega võetakse," rõhutab PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell. "Mitme toetuse tingimustes on võrreldes varasemate aastatega muudatusi ja uusi nõudeid, mida tuleb täitma hakata ka neil, kes on 5-aastase kohustuse juba varem võtnud."
Trell tõi näiteks, et marja- ja viljakultuuride kasvatamisel mahetoetuse soovijatel tuleb arvestada, et istikute arvule hektari kohta on nüüd seatud miinimumnõuded. KSM toetuse saajatel, kelle KSM toetusõiguslik maa on üle 20 ha ja piirneb avalikus kasutuses oleva teega, tuleb tee ja põllu vahele rajada 2-5 m laiune mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba või hekk, kraav, kiviaed.
Igal aastal täienevad ka nõuetele vastavuse reeglid, mida tuleb täita enamiku toetuste puhul.

PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest teenindusbüroodest saab täpsemat infot ja taotlusvorme kõigi toetusmeetmete kohta, samuti võib selgitusi saada infotelefonil 737 7679.
Taotlusi saab esitada 3.-21.maini ning pärast seda ka hilinenult kuni 15.juunini (sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta). 15.juunini saab ka juba varem esitatud taotluse andmeid muuta - see võib Tanel Trelli sõnul olla tänavu paljudel juhtudel vajalik, sest maikuus ei pruugi näiteks suurvee all olnud põldude seisukord veel selge olla.

PRIA soovitab eelistada taotluste esitamiseks elektroonilist kliendiportaali e-PRIA, kus on võimalik täita kõiki dokumente ja joonistada põllumassiivide kaarte. e-PRIAs toimub osa andmekontrolle juba taotluse esitamise käigus ning süsteem annab vigadest kohe märku - seega on e-PRIAs võimalik esitada täpsemaid taotlusi.
Kes soovib taotluse esitada maakondlikusse teenindusbüroosse, neil palume kasutada eelnevalt postiga koju saadetud eeltäidetud andmetega taotlusvorme ja kõige uuemaid PRIAst saadud põllumassiivide kaarte.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.


30.04.2010

"Teeme ära!" kampaania raames korrastatakse täna üle-eestilise talgupäeva suurimat objekti - Kiviõli tuhamäge, millest saab aasta pärast Põhja-Euroopas ainulaadne seiklusturismikeskus.

Kiviõli tuhamäel korrastatakse täna 2,5 kilomeetri pikkune terviserada ning 1,9 kilomeetri pikkune motokrossirada, mis valmistatakse ette juuli lõpus toimuvateks maailmameistrivõistlusteks.

Kiviõli tuhamäe suhteline kõrgus on 95 meetrit ja pindala 80 hektarit, mis teeb mäest talgupäeva suurima objekti. "Kohale kogunenud rahvahulga poolest ei saa me Kiviõli talgupäeva suurimaks nimetada, aga korrastatava objekti poolest võib küll nii väita, et tegemist on suurima talgupaigaga," nentis Kiviõli talgute eestvedaja ja Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liige Janek Maar.
Maari sõnul on kohale kogunenud umbes 70 inimest. Nende hulgas on nii Kiviõli elanikke kui ka talgulisi Tallinnast ja isegi Hiiumaalt. Talgutöödel lööb kaasa ka Kiviõli linnavalitsus eesotsas linnapea Dmitri Dmitrijeviga.

"Üks tähtsamaid töid on terviseraja võsast puhastamine, selle tulemusena valmib 2,5 kilomeetri pikkune terviserada," lisas Maar. Teine suur eesmärk on riisuda motokrossirada ning puhastada kividest, mille kallal nokitsevad kohale toodud traktorid. "31. juulil ja 1. augustil toimub Kiviõli tuhamäe nõlval taas külgkorviga krossitsiklite maailmameistrivõistluste etapp, ja selleks ajaks peab rada olema turvaline nii võistlejate kui ka pealtvaatajate jaoks," selgitas Maar.

Kiviõli Seiklusturismi Keskuse projekti raames rajatakse Kiviõli tuhamäele lumelauapark, mis saab treeningkeskuseks Eesti lumelauakoondisele ning teeb võimalikuks lumelauaalade MK-etappide korraldamise. Siin juba töötav motokrossirada on aastast 2008 motokrossi maailmameistrivõistluste etappide üheks kodupaigaks. Keskusesse tekib ka hulgaliselt seiklusspordiatraktsioone: mägiautode rada, zip-line trosslaskumine, seikluspark, ATV rajad ning 2,5 kilomeetri pikkune terviserada, samuti saab Kiviõlis korraldada murdmaasuusa ning mägirataste võistlusi.

Projekti üldmaksumus ulatub 90 mln kroonini, millest 49 miljonit taotletakse EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.
Kiviõli Seiklusturismi Keskuse asukohaks on Kiviõli linna põhjaservas asuv Eesti vanim ja pärast teiste tuhamägede sulgemist Baltikumi kõrgeim tehismägi. Keskuse pindala on 80 hektarit, mäe suhteline kõrgus on 95 meetrit, merepinnast - 137 meetrit.


01.05.2010

Virumaa on üks Eesti varaseima inimasustusega piirkondi Eestis. üks tuntumaid keskmisesse kiviaega kuuluv leiukoht asub Kunda lähedal. Narva jõe orgus hakkasid umbes 8000 aastat tagasi elama kiviaja küttid-kalastajad. Umbes 3000 aastat tagasi laienes asustus uutele viljelusaladele piki põhjaranniku lavamaad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest.

Esiaja rikkal ja rahutul lõpuperioodil, 10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 18.02.1268 tungisid Virumaale novgorodlased vürst Dmitri ja pihkvalased oma leedulasest vürsti Daumantase juhtimisel. 13. sajandi algul rüüstasid siin saksa ristisõdijad, 1219.-20. Ristisid rahvast taanlased, mille käigus tähendati esmakordselt üles ka külakohad ja nende suurused. Taani võim püsis Põhja-Eestis üle saja aasta. 1346 müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Viimane kindlustas üle 200 aasta kestnud rahuperioodi, mille katkestas 1558. aastal alanud Liivi sõda.

1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid venelased jälle Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud vene vägesid. Venelased võtsid revanzhi aastal 1704, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa.
Vene revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal toimus Eestis enamlaste riigipööre ning Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks. Eesti jätkas Nõukogude Liidu osana. Aga kohe kui 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.

Пюхтицкий Успенский монастырь — православный женский монастырь Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата. Основан в 1891 году. Находится в деревне Куремяэ волости Иллука (Ида-Вируский уезд Эстонии). С 1990-х имеет статус ставропигиального. Монастырь никогда не закрывался.

Пюхтица (Pühtitsa) по-эстонски означает «святое место».

История создания обители связана с образом Успения Божией Матери: по преданию, в районе, где ныне располагается монастырь, местным жителям явилась Богородица, и на месте её явления была найдена Успенская икона Божией Матери. В XVI веке местные жители построили часовню для обретённой ранее иконы Божией Матери.

По инициативе православного прибалтийскoго братства Христа Спасителя и Покрова Божьей Матери, учреждённое трудами губернатора Эстляндии князем С. В. Шаховским под председательством супруги князя, — княгини Елизаветы Дмитриевны Шаховской и благодаря её заботе*) в 1885 году был открыт Пюхтицкий православный приход, а в 1891 году на Богородицкой горе была устроена женская обитель вместе с благотворительными учреждениями.

15 августа 1891 года епископ Рижский Арсений (Брянцев) совершил торжественное открытие Пюхтицкой Успенской женской общины. В тот же знаменательный для жизни Пюхтицкого края день община была осчастливлена Монаршей милостью — пожалованием в Бозе почившим Государем Императором Александром III богатых священнических облачений в пюхтицкую церковь. В том же году при общине открылся приют для детей бедных родителей, а в следующем году начался прием больных в устроенной при общине лечебнице. К концу 1891 года община состояла из 21 послушницы, 22 воспитанниц приюта и 2 сестёр милосердия.

Прилив богомольцев на Богородицкую, или Святую гору стал день ото дня возрастать, и это послужило поводом к возбуждению братством, с княгиней Е. Д. Шаховской во главе, нового ходатайства о преобразовании общины в монастырь, что и было уважено Св. Синодом. Пюхтицкая Успенская женская община по определению Св. Синода от 23 октября 1893 года была преобразована в монастырь.

В 1910 году построен главный Собор Успения Пресвятой Богородицы. Также имеются Трапезный храм свв. прав. Симеона Богоприимца и Анны Пророчицы (1895), Храм прп. Сергия Радонежского (1895), Храм свт. Николая и прп. Арсения Великого (1885, на кладбище), Крестильный храм Иоанна Предтечи и сщмч. Исидора Юрьевского (1990), домовая церковь Свт. Алексия и вмц. Варвары (1986).

Здесь погребён один из благодетелей монастыря — русский государственный, общественный и культурный деятель, губернатор Эстляндии князь Сергей Владимирович Шаховской. Его вдова — княгиня Елизавета Дмитриевна Шаховская — поставила храм во имя преподобного Сергия Радонежского с усыпальницей князя. Спустя 45 лет она сама нашла здесь последний приют.

_______

*) Княгиня Е. Д. Шаховская обращалась ко многим людям с просьбами, с письмами ... Известно, в частности, что в 1888 году княгиня Е. Д. Шаховская переписывалась по вопросам устроения православия в Эстонии со святым праведным Иоанном Кронштадтским, который прислал ей свое благословение и 200 рублей для Пюхтицкого монастыря и на просветительские цели. Вот что она писала:
«13 сентября 1888 года. Глубокочтимый отец Иоанн! Ваше имя и ваши дела слишком известны, чтобы мне нужно было в многих словах объяснять вам, зачем я, вам неизвестная, решилась обратиться к вам. Чуда прошу я у вас, не для себя или близкого мне другого человека, а для дела, которое очень люблю, но ежеминутно чувствую – насколько силы мои слабы и воля несовершенна в служении Ему…” (Прим. Далее княгиня описывает проблемы, связанные с устройством храма на Пюхтицкой горе в этой местности.)
В архиве сохранилась копия ответа Елизавете Дмитриевне отца Иоанна от 26 сентября 1888 года:

“Ваше сиятельство, достоуважаемая княгиня Елизавета! Получил ваше письмо и с сердечным сочувствием прочитал его. Да наградит Вас Господь за ваше посильное содействие в утверждении Православия в крае, где Господь судил Вам жить и действовать на благо народу и во славу Божию… Вы просите у Бога чуда для успешного распространения Православия и для оказания помощи бедным эстам и латышам. Бог есть Бог чудес во все времена… Он сотворил и сотворит чудеса в Вашем братстве и утвердит Ваше дело до конца. Имею честь прислать на нужды общества 200 рублей. Сердечно Вам кланяюсь, княгиня. Ваш покорный слуга и богомолец – протоиерей Иоанн Сергиев”.
Забота о болящих и страждущих была постоянной заботой игумении и попечительницы обители княгини Елизаветы Шаховской. Вот что пишет княгиня Шаховская юристу Ф. Н. Плевако:

«Мы — русские, православные, должны пойти навстречу нашим эстонским братьям и дать им то, без чего на земле человеку жить нельзя: церковь, школу, уход за больными... и чего они, будучи бедны, сами себе дать не могут. ... Прежде всего, цифры, сообщаемые священниками приходов, указывают на следующие нужды:
1) Надо призреть 88 стариков и немощных;
2) Надо везде лечить народ, лишенный в Эстляндии врачебной помощи;
3) Надо создать приют для сирот (22 круглых, 84 не имеющих одного из родителей) и образцовую школу для эстонских православных девочек, из которых могли бы получиться школьные учительницы».
Библиография

1. Иоанн Кронштадтский и Пюхтицкий монастырь. Неизвестная переписка о.Иоанна Кронштадтского с княгиней Е.Д.Шаховской. Свято-Иоановские Чтения. Протоиерей Владимир Сорокин, Профессор Санкт-Петербургской Духовной Академии, Настоятель Князь-Владимирского собора (г.Санкт-Петербург).